Minu jaoks on keraamikast saanud väljendusviis. Minu väljapääs! Keraamika võimaldab anda vormi emotsioonile, läbielamisele, rõõmule ja murele. Mind huvitavad kontrastid: valgus-vari, viimistletus-tahumatus, kontrast kunstniku haavatavuse ja tema julguse vahel; kombineerida muid materjale keraamikaga. Kontseptuaalne, figuratiivne, abstraktne on mõned märksõnad seoses mu loominguga.

Savi on väga elus materjal. Ta talletab endasse energiat. Proovin teda kuulata, tunnetada ja temaga koostöös oma ideid teostada. Inspiratsiooni leian enamasti elust enesest, kuid ka loodusest või pealtnäha tühisest detailist, millest hakkab idanema tuletus - minu versioon tollest hetkest, sündmusest, pisiasjast, mustrist vm. Ma ei piira end žanri või temaatikaga. Mu käekiri pole see, mida võiks nimetada turvaliseks. On ka tundlikke teemasid puudutavaid töid. Ilmselt sel põhjusel ei jäta mu looming kedagi ükskõikseks – seda kas armastatakse või mitte. Valdavalt tegelen unikaalloominguga, mitte masstoodanguga. Vahel tuleb ette seriaalsust, kui mu idee või teose kontsept seda nõuab.

Eesti Kunstiakadeemias õppimine on olnud nii palju rohkem, kui lihtsalt eriala omandamine. See on olnud üks tõeline rännak enda avastamisel. Olen õppinud lisaks vaatamisele ka nägema. Nägema värve, siis kui on olnud pime. Olen õppinud melu seest kuulma vaikust. Olen õppinud massis üksi olema ilma seda kartmata. Olen endaga sõbraks saanud! Sest lõppude lõpuks just see ongi oluline - me peame igaüks ise endaga rahul olema. Jätkan alustatud teekonda, kohver pungil mälestusi, kogemusi, uusi oskusi ning tutvusi kogu eluks.

Juuni, 2020.a.